Saturday, 6 April 2013

ja järgmised

Järgmised päevad sulasid kokku.
Ma ei saanud enam aru, mitu päeva ma olin seal olnud. Tundus nagu igaviku, sest kõik tundusid lähedased, ma olin nagu kodus ja kõik oli hea. Ja siis olid jälle need hetked, kui ma oleks just kui eelmine õhtu saabunud ja kõik oleks uus ja ma ei taipaks midagi ning mõni sellinegi, mil igatsesin tagasi Eestisse...

Jätkus juba tavapärane rütm, kus päev koosnes võimalikult pikast unest, jalutuskäikudest, kutsikate ja
lastega mängimisest ja muust seesugusest.


Ühel päeval tuli ka päike korralikult välja ja sain isegi oma õlad hetkeks punaseks...

No comments:

Post a Comment