Wednesday, 3 April 2013

6. päev

mm, Laupäev, ehk peresöömaaja ja 2. pralle päev aka 1. Agnese miljonist sünnipäevast.

Aeglane ärkamine, kõrvalkülas 1 nunnule külapoisikesele kingituse ostmine, tagasitulek, kutsud, koristustuur ja sättimine ja siis tulid külalised. Ag-l on siin mingi 4 pere, kes talle täiesti omaks on saanud ja need tulid pm kõik külla (3 tglt). Hunnik lapsi möllamas ja metsik katalaanikeele pilv, millest ma enam muhvigi aru ei saanud, sest ma enam lihtsalt ei jaksanud kuulata ja üritada mõista.

Laual olid ilmselgelt oliivid ja kartulikrõpsud, sest see on siin tavaline ja tomatid ja suured saiaviilud käisid ringi. Tomat (õigemini selle sisu - seemned ja mahl) on siin nimelt või eest. Veider, eks? Lisaks veel hunnik veidrat toitu, mille oleks hea meelega ära proovinud, kui vähegi isu oleks olnud. Lapsed möllasid ringi ja neid oli lõbusam jälgida.
+ lastel ei ole minu hullus veel üle läinud. 1 neist musitab mind kogu aeg katki ja perepoisid on hullud tähelepanu järele. Armas. :D

Ja perepoiste vanaisa üritab minuga iga päev rääkida ja teeb vist väga vaimukaid nalju, aga ma ei saa mitte midagi aru, sest tema ei mõista inglise keelt ja mina katalaani, ehksiis ma ainult naeratan talle ja üritan väääga aru saada. Aga ei veel. :D

Kui pidu hakkas lõppema, ütlesid pereisad, et davai tüdrukud, meil on 1 kink veel. Nüüd me läheme peole. Viskasid veel kildu sellest, et üks on politseinik ja kes siis politseiga peole läheb ja siis teine hüüdis, et ta tuleb taksojuhiks ja kolmas ei saanud alla jääda ja teatas, et noh, tema on strippar siis. Ülilahedad on siin inimesed ikka! :D

Taksojuht jäi küll kahjuks koju, sest teised olid otsustanud kaugele-kaugele peole minna, kus ikka põhipidu on. Kiire sättimine ja siis Salou poole lendu, võtsime oma viimased siidrid tee peale kaasa ka ja selle peale hakkas härra politseinik naerma. Me mõtlesime, et mida asja? Siis jooksis ta pagasniku juurde, rebis selle lahti ja seal oli lihtsalt jääkast alkot täis. :D Normaalne, eks.

Sõit oli pikk, aga maastik ikka täiega ilus, metsa ja mägesid ja palme kõik kohad täis.

Jõudsime siis peopaiga ette ja olime tegelikult täiega väsinud ega jaksanud pidu panna, aga kuidas sa ütled, et ei aitäh, meil pole tuju, kui ülilahedad inimesed meid kaugele-kaugele peole sõidutavad? Niisiis üritasime ikka korralikult pidu panna. Alustasime parklas väikese joogiga ja läksime sisse, kus olid kõik kohad purupurjus ja pilves noorukeid täis... ei tekkinud erilist tuju midagi teha neid nähes. :(

Üritasime, mis me üritasime, aga sellest väsimusest tekkisid jälle minidraamad. Ma ei saa aru, kust need tulevad. Õh, jubejube.

Ja hispaaania poisid on, õh.
Eks igalpool ole awesome poisse ka, aga ma ei viitsi neid tikutulega taga küll siin otsida, eriti, kui keegi inglise keelt ikka ei räägi. :D Ehksiis see tegi olukorra igavamaks.

Pidu lõppes siiski alles hommikuvalguses, venisime autosse ja tegime korraliku uinaku...

No comments:

Post a Comment